Venemaa ostis rekordkoguse kulda

Keskpangad ostsid eelmisel aastal võrreldes 2013. aastaga 13% rohkem kulda. Tegu on suuruselt teise kullaostuga alates kullastandardi kadumisest 1971. aastal. Ühe kolmandiku möödunud aasta kogu kullaostudest tegi Venemaa keskpank. 

Moskva suure kullaostu põhjuseks peetakse soovi vähendada sõltuvust dollarist ning pakkuda leevendust rubla praegusele seisule. Rubla on dollari suhtes kaotanud viimase aasta jooksul ligi poole oma väärtusest. Rubla odavnemise põhjusteks on madal nafta hind ning Lääne sanktsioonid. Venemaa keskpanga välisvaluuta reservid on samuti langenud.

„Venelase pole üldse huvitatud tegemast midagi, mis oleks kasulik kas USAle või Euroopale,“ ütles GFMSi analüütik Ross Strachan. „Kulla ostmine on midagi, mis seda ei tee,“ lisas ta.

Venemaa keskpank ostis möödunud aastal 152 tonni kulda, mis maksaks tänast kulla hinda arvestades 6,1 miljardi dollarit. Võrreldes 2013. aastaga ostis Venemaa 123% enam kulda.

Macquarie'i analüütik Matthew Turner kommenteeris, et Venemaa suur kullaost saadab kulla hinnale kindlasti positiivse signaali. „Kui keskpangad poleks seda kulda ostnud, oleksid selle ostnud kas erainvestorid või ehtetootjad ning see oleks nõudnud madalamat kulla hinda,“ selgitas ta.

Kuna Venemaa oli möödunud aastal kulla suur ostja, võib see tähendada, et kulla ostmine aeglustub ning Venemaast võib saada kulla müüja, kui riik jätkab oma reservide likvideerimist, et sisemajandust päästa.

Turner sedastas, et tõenäoliselt Venemaa siiski kulda lähiajal müüma hakkama ei pea.

Lisaks Venemaale olid ostsid kulda ka mitmed Aasia riigid nagu Kasahstan, Aserbaidžaan ja Iraak.